Sotsiaalne investeerimine 

07.February.2018

Jagamismajandus, millest üks osa on sotsiaalne investeerimine, on maailmas kiiresti kasvav valdkond. Tarbijate tarbimisharjumused ja teadlikkus on muutumas. Kui varem väärtustati asjade omamist, siis nüüd on olulised kogemus ja kogukonnatunne, jätkusuutlik tarbimine ja tarbitava ehedus. Jagamismajanduse platvormide teke vastab just nendele ootustele.*

29. jaanuaril kogunesid investeerimishuvilised Tartu Teaduspargi loodud SPARK Demo keskusesse, et saada ülevaade sotsiaalse investeerimise mõistest ja Eesti ettevõtetest, kes lisaks investeerimisele aitavad ka head teha.  

Kokkusaamist alustasid Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu (HLÜ) juhatuse liikmed Toomas Trapido ja Tiit Urva ülevaatega eetilisest ja sotsiaalsest pangandusest. Triinu Hansen tutvustas erinevaid sotsiaalseid panku euroopas ja nende alguslugusid ning rääkis lähemalt, mida kujutab endast Hea Koostöö HLÜ. Henri Laupmaa tõi näiteid Hooandja ja Fundwise tegevustest ja arenguplaanidest, Martin Kikas Tartu Regiooni Energiaagentuurist (TREA) kogukondlikust energiatootmise mudelist ning investori pilgu lisas seminari moderaator Markus Roogna Investeerimisklubist. 

Sotsiaalne ehk jätkusuutlik ehk väärtuspõhine ehk roheline ehk alternatiivne pangandus on nimed millega erinevad ringkonnad kirjeldavad eetilist pangandust. Viimase 30 aasta jooksul on HLÜ asutajad tutvunud erinevate kasutusel olevate mudelitega skandinaavias ja Lääne euroopas. Esimene sotsiaal pank asutati Saksamaal juba 1974. aastal. GLS Bank tegutseb edukalt ka tänasel päeval – 2017 aastal oli neil ligi 50 000 liiget, üle 5 miljardi EUR käivet ja nad valiti kaheksandat korda Saksamaa aasta pangaks.  

Sotsiaalse panganduse mõiste ei ole veel väljakujunenud, aga põhimõte on ühene, et esmane eesmärk ei ole kasumi teenimine vaid oluline on panustada võimalikult positiivselt paljude inimeste, organisatsioonide ja ühiskonna arengusse. Näidetena tõi Toomas Trapido välja mahetootmise, taastuvenergia, Waldorf koolid, kohaliku väiketootmise. Triinu Hansen lisas, et sotsiaalpankade kasv jääb aastas keskmiselt 20-40% vahele, kuna inimeste teadlikkus kasvab ja järjest olulisemaks peetakse, et hoius loob ka ühiskondlikku, keskkondlikku ja/või sotsiaalset väärtust.  

Ühisrahastus ehk crowdfunding sai Eestis alguses 2012. aastal Hooandja platvormi loomisega. 5 aasta jooksul rahastati enam kui 800 projekti, millest edukaimaks osutus ESTCube-1, kes täitis platvormi kõrgeima eesmärgi enam kui 500 hooandja abil. Paari aastaga saadi aru, et ka ettevõtted vajavad rahastust. Fundwise pakub osaluspõhist ühisrahastust, kus investoriks võib olla nii ettevõtte fänn kui tõsisem investor. Investeerida saab taskuskohaste summadega, hajutades nii riske toetades Eesti ettevõtteid nende teekonnal edule. 

Martin Kikas andis põhjaliku ülevaate energeetika teenuste arengust ja tõi välja, et individuaalne energitarbimine on hüppeliselt kasvanud peale tööstusrevolutsiooni ja, et ¼ maailma elanikkonnast kasutab ¾ toodetud energiast. Traditsiooniline majandusmudel on muutumas ja jagamismajanduse osakaal tõusmas. Tarbijate ootused keskkonnamõjude vähendamisele ja õiglasele kaubanduse osakaalu kasvamisele suurenevad.

Toimumas on energiapööre kogukondlikule energiatootmisele. 2015. aastal euroopas 2800+ tegutsevat energiaühistut. www.cedelft.eu viis läbi uuringu, mille kohaselt võiksid ühistud 2050. aastal toota 45% kogu Euroopa elektritarbimisest. 

Seminari läbiviimist toetas Tartu Teaduspark Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti SharON: Opportunities for entrepreneurs in the sharing economy vahenditest. Järgneva kahe aasta jooksul kaardistatakse koos partneritega valdkonna hetkeseisu ning võimalusi ja toetatakse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid äri arendamisel.

Ürituse pildigalerii.

Lisalugemist:
* Lõpparuanne: Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis, 2016, technopolis |group| ja Ernst & Young Baltic AS (Katre Eljas-Taal, Keiu Rõa, Ave Lauren, Johanna Vallistu, Kerli Müürisepp)
https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf 

** Jagamismajanduse hetkeseis Euroopa Liidus

https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2acb7619-b544-11e7-837e-01aa75ed71a1/language-en